Haridus ja elu

Kogu hariduskontseptsioon on olnud pikka aega upakil mitmel põhjusel, aga üks põhjus on RÄBAL EESMÄRK.

Kui me käsitleme haridust dünaamikas, PROTSESSINA,  võiksime ehk öelda, et haridus on ELUKESTEV JADA VALMISOLEKUTE KUJUNEMISEKS. Kohe tekib küsimus, et milleks oleks vaja valmis olla. Ühiskonnas ja kultuuris on kujunenud stereotüübid, millele vastavus iseloomustab inimese arenguastet või taset.

Igas eas tüdrukutelt ja poistelt eeldatakse valmisolekut teada, osata, saada aru, mõista, tunda, käituda, hinnata… oma ja teiste tegevust, tulemusi ja tagajärgi. Valmisolek on võime õigesti (kultuuris ja ühiskonnas aktsepteeritaval määral ja kujul) orienteeruda, otsustada, teha seda, mida on otsustatud teha, seostada see tegevus keskkonnaga, edasi- ja tagasisidestada oma tegevus st korrigeerida vajaduse korral nii eesmärke ja vahendeid, printsiipe ja kriteeriume, prioriteete ja prerogatiive kui ka teisi põhimõttelise tähtsusega tegureid. Haridusel on valmisoleku, kui süsteemi kujunemises  oluline osa.  Koolil (kõikidel koolidel)  on omakorda haritud inimese kujunemises oluline osa. Oma osa on ka teistel institutsioonidel.

Tööle ei lähe “haridus”, veel vähem “eriala”, “kutse” või “amet”; tööle (või kuhu iganes…) läheb (võetakse, palutakse, kutsutakse, valitakse) INIMENE, kes on

  • INDIVIID (mingis vanuses mees või naine, kelle on passinumber ja isikukood, kaal, pikkus jms)
  • ISIKSUS (sotsiaalne kvaliteet; töökus, julgus, ausus, tähelepanelikkus, viisakus, usaldatavus jms)
  • SUBJEKT (aktiivne alge, kes on suuteline orienteeruma ja kes ka tegelikult orienteerub, kes on suuteline tegema häid (õigeid, täpselt ajastatud, süsteemseid…) otsuseid ja kes ka tegelikult otsustab (ei lükka otsustamist mingil ettekäändel edasi, tagasi või kellegi teise kaela), kes on suuteline täitma otsused ja tegelikult täidab neid kiiresti, täpset, hoolsalt, korrektselt igas mõttes, kes on suuteline seostama ja vajaduse ilmnemisel ka korrigeerima oma tegevust ja selle lähtekohti ning kes seda ka tegelikult teeb. (Ilma SUBJEKTI kui  kategooriata ei tule minu arvates kuigi palju välja ühestki haridusseostes peetavast arutlusest.)
  • ROLLIDE KOGUM (igal eluhetkel käitub inimene vastavalt oma kujutlusele oma ja teiste rollist varem, antud hetkel ning edaspidi. Igas rollis on inimesel mingi STAATUS, millest sõltub tema aktiivsus, tahe, motivatsioon…)
  • PROBLEEM (eeskätt iseendale, aga sageli ka teistele, nii kodus, tööl kui puhkehetkedel)

Valmisolek ei ole üks, teine või kolmas. Valmisolek kujuneb teise tasandi süsteemina. (Kõrge) kvalifikatsioon on väärtus üksnes (õigeks peetava) orientatsiooni, (tugeva) motivatsiooni, (laia) eruditsiooni jm tegurite ühtsuses.

On, mille üle mõtelda. Ehk Te suudate koguda enda ümber grupi inimesi, kes tahaksid omandada ELUKAARE käsitlemiseks vajaliku professionaalse taseme ja teha see süsteem, mille järele on tungiv vajadus, Eestis uuesti korda. (Üks haridusminister likvideeris varem eksisteerinud kutsenõustamise süsteemi ära oma esimesel töönädalal.)

Selleks, et oleks võimalik noorele inimesele usaldusväärset nõu anda, peab ekspert olema väga hea ettevalmistusega. Kutsenõustamissüsteemi taastamine on suur töö ja oleks ülimalt kena, kui leiduks mingi hulk inimesi, kes paneksid seljad kokku ja looksid selle süsteemi kaasaegses (kaasaega ennetavas) rüüs.

PS. Ma ei jõua ära imestada, kui sassis on need mõisted, mille abil on võimalik arutleda inimeste rakendumise üle. Täiesti jube on ka see, mida räägivad kokku raadio- ja teleajakirjanikud. Arvata võib, et nad ei ole vaevunud looma oma pähe elementaarset korda selle problemaatika käsitlemiseks vajalike mõistete kohta. Seetõttu ei saa tulla midagi mõistlikku välja ka pingutustest mingi kontseptsiooni analüüsimiseks, loomiseks või täiustamiseks.

Efektiivsus on  süsteemsuse funktsioon. (Sellestki lausest ei saa aru kõik need, kelle peas “funktsioon” ja “ülesanne” ei eristu.)

HM on andnud seoses Teeviida-messiga välja brošüüri, milles on kutse, eriala, amet ning kutsealane, erialane ja ametialane õpe lahti seletatud. Kui see käsitlus tundub olevat vilets, võiks keegi teha parema ja ühtlasi võtta vaevaks põhjendada muutmist. Hoopis halb on selline olukord, kui igaüks annab sõnadele sellise tähenduse, nagu tal mingil hetkel pähe tuleb.

See ongi harimatus. Edasi on võimalik teha midagi neil, kes teavad, mida on tehtud varem.

591 sõna
2451 vaatamist
Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik. Ülo on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. If you liked this post, check out Video: Mis on töö?