Rahvas, võimu või võimuri kandja?

Seisukoht, et riigikogu peaks olema võimalikult representatiivne läbilõige ühiskonnast, on vale ja vastuvõtmatu. Olen seda palju kordi ka varem kuulnud ja imestanud, kuidas küll niisugune täiesti metsik arusaam on kujunenud.

Avaliku arvamuse küsitlustes peaks valim olema üldkogumi suhtes esinduslik ja et nii maalt kui linnast oleks proportsionaalselt igas vanuses mehi ja naisi.

Riigikogu on (peaks olema!) nende inimeste kogu, keda rahvas võib USKUDA ja kellele rahvas võib USALDADA oma tuleviku.

Need inimesed peavad olema

  • isiksustena ausad ja õiglased;
  • kodanikena ustavad;
  • subjektidena asjatundlikud;
  • rollide kogumina koostööaltid;
  • ühiskonna liikmetena nõudlikud, haritud, informeeritud;
  • kultuuri esindajatena täpsed, töökad, tähelepanelikud;
  • isikutena terved (NB! tervis on WHO määratluse järgi füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus).

Riigikogu ei pea olema (ei saa ega või olla!) esinduslik (representatiivne) üldkogumi suhtes. Ühegi riigi parlamendis ei pea pättidel ja kaabakatel, pedofiilidel ja pederastidel, varastel ja muudel sulidel, nagu ka joodikutel, narkomaanidel, litsidel ja lollidel olema oma esindaja… Stalinliku konstitutsiooni järgi pidi Ülemnõukogus  olema oma “esindaja” kõigil piirkondadel ja valdkondadel, treialitel ja freesijatel, loomakasvatajatel ja taimekasvatajatel, arstidel ja õpetajatel…, ehkki keegi kedagi ega midagi tegelikult esindada ei saanud. Kui kellelegi seal sõna anti, kirjutati talle ka sõnavõtu tekst ette. Otsuseid tehti mujal ja enamasti olid otsused tollal tehtud ammu enne nn arutlusi. “Rahvasaadikud” ei nurisenud, sest istungjärkude ajal oli fuajees hea puhvet ja lett, kus sai osta sukkpükse, välismaa lõhnaõli ja muud defitsiitset kaupa.

Riigikogu peab looma ja hoidma riiki kui tervikut

Selleks, et Riigikogu saaks luua ja hoida riiki kui tervikut ja kogu rahvast, peab riigikogu olema

  • küllalt pädev,
    • haritud nägema ja hindama tegelikku olukorda, olusid ja situatsiooni,
    • informeeritud
    • kogenud, võimeline ette nägema ja ära tundma nii võimalusi kui ohte
  • küllalt iseseisev
  • küllalt vaba,
  • küllalt julge,
  • küllalt kindlameelne,
  • küllalt järjekindel jpm.

Riigikogus peab olema teadmisena fikseeritud, millised olud, milline olukord ja situatsioon riigis praegu ON ja milline OLI. Vajalik on ka ekspertide abil loodud kujutlus lähema ja kaugema tuleviku kohta, st süsteemne arusaam meie lähema ja kaugema tuleviku kohta – milline PEAKS RIIK OLEMA meie unistustes. Sihitu jahmerdamine ja aruandlus õigusaktide ARVU alusel on, pehmelt öeldes, kohatu. Riigikogu peab looma ja hoidma kõikide piirkondade ja valdkondade ja iga inimese, edenemise eeldusi. Riigikogu peab hoidma ja edendama riigi suhteid ja suhtlemist teiste riikide ja rahvastega, osalema  rahvusvahelises regulatsioonis, kindlameelselt kaitsma rahu ja julgeolekut, loodust, vabadust ja korda, mille aluseks on ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ja teised rahvusvahelised lepped.

Erakonnad, kes on oma nimekirjadesse nii varematel aegadel kui ka seekord jälle kutsunud isikuid, kelle nägu kõlab tuttavalt, aga  kes tegelikult ei ole võimelised Riigikogu liikmena tegutsema, ei vääri usaldust. Asjaolu, et keegi on Riigikogus  juba palju aastaid istunud, ei ole argument, et teda uuesti mingi nimekirja järgi sinna tagasi sokutada!

Ei ühtki häält petistele!

Riigikogu tervikuna ja loomulikult ka iga Riigikogu liige peab olema usaldusväärne ja austusväärne!

Usaldama, nagu ka austama ja armastama, ei saa kedagi kohustada ega sundida. Usaldus ja austus kujuneb kogemuse varal.

Ühest küljest vaadates võib paista, et eriti usaldusliku suhte kujunemises on oluline (peamine?) saadiku asjatundlikkus, ent teisest küljest vaadates torkab silma, et võim võib ühteviisi rikkuda nii võhikuid kui asjatundjaid. Pikka aega võimu lähedal olnud isikute hulgas on märkimisväärselt palju üleolevalt kõrke ja hooletuid küünikuid, kes üritavad näidata, et neile on meri igas punktis põlvini, et teadmise asemel võib avaldada arvamusi, ja vastutama ei pea ei nemad ega mitte keegi teine  mitte millegi eest mitte kuskil ja mitte kunagi. Saadiku mandaat ei ole indulgents!

Mõnede meelest olen mina parandamatu idealist ja perfektsionist, pidades samas ennast rohkem realistiks.

Kui pidada idealistiks seda, kes tegelikkust ei tunne ega arvesta, kes lähtub irreaalsest ja hõljub nähtamatus kõrguses, siis pole ma mingi idealist! Pigem on vastupidi.

Kui pidada idealistiks seda, kellel on enam-vähem adekvaatne kujutlus minevikust, olevikust ja selle muutumise teguritest, siis olen meeleldi idealist. Neile, kellel peaks olema aga pole ettevalmistust inimese ja inimkoosluste, perekonna, kogukonna, ühiskonna ja kultuuri nägemiseks ja arvestamiseks, võib paista ka elementaarne nõudlikkus püüdlusena perfektsionismi poole. Kõigil ühiskonna- ja kultuurielus askeldavatel inimestel peaks olema vähemalt nii palju ettevalmistust, et nad saaksid aru nendest juttudest, mida aetakse ning sihtidest, millel ollakse, eesmärkidest, mille saavutamist peetakse vajalikuks..

Ideed on (võivad olla) võimas jõud kui inimesed neid tunnevad, jagavad ja arvestavad. Ideed võivad tiivustada, aga ka hukutada. Ideede puudumine on stagnatsiooni märk. Tegutsemine ideedeta osutub enamasti mõttetuks rapsimiseks.

Ideede kogum (süsteem?) on ideoloogia

Petuühiskondades sisendatakse rahvale, et see, mida sinuga tehakse, on ainuõige, vajalik, kasulik… Viimasel ajal on tolerantsuse sildi all Eestile surutud peale homoideoloogiat. Selle ideoloogia allikad on hoolikalt peidetud ja keegi ei tohi teada, kes (kas üldse keegi?) selle ideoloogia arvestamise tagajärgede eest peaks vastutama.

Ometi pean vajalikuks lausa rõhutada, et iga inimese ja ühiskonna edenemise oluliseks eelduseks on just IDEED ja inimeste avatus uutele, värsketele ideedele on tegutsema kutsuva loova energia vallandumise oluline tingimus.

Ideed, mis põimuvad süsteemiks, võimaldavad saavutada selguse, vääristada olemise ja mõtestada edasise tegevuse.

Ideed, mida inimesed tunnevad ära südamega, intuitsiooni varal, ja mis omandavad tähenduse mitme ulatuslikuma süstemi (metasüsteemi) kontekstis, võivad vallutada maailma… Igas eluvaldkonnas loovad inimesed kujutlusi normist ja normatiivsest käitumisest, optimumist ja optimaalsest tegevusest, aga ka ideaalist, ehkki teavad, et praktikas on ideaali saavutamine sama võimatu, nagu silmapiirile jõudmine.

Meeleavaldus riigikogu ees

Ideaale kantakse südames

Ideaalid peavad olema! Ideaalid ei lase känguda.

Tänu ideaalidele käsitab inimene iga saavutust vaid veel parema saavutamise eeldusena.

Arvan, et ka Sina ei salli lauspettust, ahnitsemist, ülbitsemist, hoolimatust ja  pealiskaudsust, st ei hooli isikutest,

  • kes ei taha või ei oska mõtelda ja unistada,
  • kes ei julge pead püsti hoida ja koogutavad kohandumiseks mistahes jõudude ees,
  • kes koostavad tegevuskavad üle-pea-kaela, või ei koosta neid üldse,
  • kes teevad üht, räägivad teist ja pole selge, mida nad (kas üldse midagi) mõtlevad, usuvad, armastavad ja loodavad,
  • kelle küüned on meelalt enda poole ja ei hooli, mis nende tegevusega kaasneb,
  • kes ei viitsi või ei suuda endale midagi korralikult selgeks teha, aga tahavad igal teemal aina sõna võtta (nagu see, kes peab end igas pulmas peigmeheks ja igal matusel lahkunuks)…

Kui sellistest inimestest eemale hoidmine on perfektsionism, siis las ma olla… Selles kõiges ei kavatse ma midagi kahetseda, ammugi mitte muuta oma hoiakuid või suhtumist, rääkimata väärtustest ja normidest, müütidest, tabudest, aadetest ja ideaalidest!

Idealismi vastandiks on materialism. Väidetakse, et ühe või teise primaarseks pidamine on filosoofia põhiküsimus. Minu meelest on väärtuseks võime aduda ideaalse ja materiaalse ühtsust, vaimu ja võimu ühtsust, majandusliku ja sotsiaalse, nagu ka õiguse ja poliitika, eesmärgi ja vahendi, staatika ja dünaamika, aja ja ruumi, või  ka abikaasade (loe: naise ja mehe) ühtsust.

Meil on siin kõne all INIMENE, inimese ELU ja ELUKESKKONNA õigusliku regulatsiooni süsteem RIIGI tasandil.

Kui keegi söandab  LOOTA või koguni USKUDA, et Eesti jääb elujõulisena püsima, tuleb TÕEMEELI selgeks mõelda, millistel eeldustel see oleks võimalik.

jätkub…

1115 sõna
1946 vaatamist
Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik. Ülo on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. If you liked this post, check out Eeldused Riigikogu valimisteks