Kiri Justiitsministeeriumile

Minu kiri Justiitsministeeriumile (29.05.2014), milles kommenteerin ministeeriumi arvamusavlduste kutset vägivalla vähendamise arengukava koostamise ettepaneku kohta.

Justiitsministeeriumi pressiteade

Uue vägivalla vähendamise arengukava koostamise ettepanek ootab arvamusi

Justiitsministeerium saatis teistele ministeeriumitele ja huvirühmadele ettepaneku avaldada arvamust „Vägivalla vähendamise arengukavas 2015–2020“ käsitletavate teemade kohta.

„Vägivald on ühiskondlik probleem, mis põhjustab negatiivseid tagajärgi nii ohvrile kui tema lähedastele. Vägivallast põhjustatud kannatused ja vigastused tekitavad suurt kahju ka ühiskonnale suurenenud ravikulude, vähenenud töövõime ja madalama elukvaliteedi arvelt. Näiteks Soomes on välja arvutatud, et perevägivald põhjustab igal aastal maksumaksjale läbi riigieelarve ca 91 miljoni euro suuruse kulu,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Uuringud näitavad, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist välja pääseda on keeruline. „Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas. Sestap tuleb ühiskonna tolerantsust vägivalla suhtes vähendada ja tegutseda enne, kui vägivaldne käitumine jõuab avalduda. Vägivalla ilmsikstulekul peab tagama, et kiirelt reageeritakse nii haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- kui kriminaaljustiitssüsteemis,“ lisas Anvelt.

Riigikogus heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 näevad ühe prioriteetse valdkonnana ette isikuvastaste kuritegude ennetamise, tuues esile vajaduse tegeleda ennekõike lapsohvritega kuritegudega ja perevägivallaga. Koostatavas arengukavas plaanitaksegi põhitähelepanu pöörata laste vägivallale, pere- ja naistevastasele vägivallale ning inimkaubandusele.

Justiitsministeerium ootab tagasisidet hiljemalt 13. juuniks 2014 e-posti aadressil Kaire.Tamm@just.ee. Ühtlasi palub ministeerium nimetada ettepaneku saajatel oma esindaja arengukava koostamise töörühma.

Vägivallakuritegude ennetamine on üheks prioriteetseks valdkonnaks kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018. Koostatav arengukava on 2010.–2014. aasta arengukava jätk.

Pöördumise tekst

Kirjutate, et vägivalla vähendamise arengukava koostamise ettepanek ootab arvamusi. Arvamusi ootate teie (Justiitsministeeriumi juhtkond). Tegelikult ei saa olla kuigi kindel, et te mingeid arvamusi, ettepanekuid ja soovitusi ootate. Elame – näeme.

Esiteks palun uskuda, et selle kava pealkirja üle oleks pidanud rohkem mõtlema. Vägivalla vähendamine on tõesti vajalik, aga ARENGUGA ega ka arengukavaga ei sobi siduda ei vägivallatsemist ega vägivallatsemise vähendamiseks mõeldud meemete süsteemi loomist .

Küllap on teil kavas luua üleriigiline strateegia vägivaldse käitumise põhjuste tuvastamiseks ja sellise süsteemi loomiseks, mis

  1. võimaldaks vabaneda vägivalla põhjustest (sh autoriaarsest subjekt-objektsest paradigmast) ning
  2. rajada alus uue positiivse õppe- ja kasvatussüsteemi kujunemiseks.

ARENG on kvalitatiivsete üleminekute jada isereguleeruva süsteemi täiustumise suunas. Kvalitatiivsete üleminekute jada hääbumise suunas on taandareng, mis lõpeb süsteemi kriisi, kiratsema jäämise ja hukuga (surmaga).

Mida Justiitsministeerium saaks teha?

  1. luua (hankida ?) teooriad
    1. inimese ja inimkoosluste nägemiseks;
    2. ühiskonnas ja kultuuris toimuva suhtlemise ja kohtlemise (kommunikatsiooni ja interaktsiooni, informeerimise ja mõjutamise) kirjeldamiseks;
  2. mõelda välja  (hankida ?) käsituse metodoloogilised alused  (kehtestada printsiipide süsteem), mida on vaja järgida programmi loomisel ja analüüsi tulemuste kasutamisel;
  3. rajada regulaarselt toimiv seminar, mille abil koondada selles programmis produktiivselt osaleda suutvad ja soovivad jõud, ühtlustada keelt ja kontseptuaalseid arusaamu;
  4. modelleerida Eesti kui kasvu-, õppe-, töö-, loome-  jm keskkond, milles inimesed elavad;
  5. koostada vägivaldse käitumise klassifikaator;
  6. modelleerida tegevussüsteem ja avada ametnike ning uurijate koostöös selle kõik elemendid;
  7. sõnastada eesmärgid. NB! Programmil ei ole (ei saa olla) eesmärke. Eesmärgid on (kui on?) nendel inimestel, kes eri ametikohtadel tegutsevad. Loodetavasti on eesmärgid ka teistel riigi- ja omavalitsusametnikel;
  8. sõnastada sihid, mis peaksid olema selgeks räägitud kõigis piirkondades ja tegevusvaldkondades, kõigil regulatsiooni- ja juhtimistasanditel.
  9. meenutada, et kasvatus on sihipärane, õpe aga  eesmärgipärane protsess ja fenomen.

Te saate rääkida läbi ja sõnaselgelt fikseerida,

  1. mis iseloomustab õpet ja kasvatust kui protsessi ja kui fenomeni (ja mõlemad modelleerida),
  2. tuvastada, millest sõltub õpe ja õpilaste hälbiv käitumine õppeprotsessis;
  3. fikseerida millistest tegevustest koosneb õpe ja milline on eri tegevuste osakaal eri õppekontsentrites,
  4. mis iseloomustab TEADMIST (teadmiste mahtu ja kvaliteeti) ja milline on sunduse, pingeridadesse reastamise  ning vastandamise toime eri eas poiste ja tüdrukute psüühikale, suhetele ja  käitumisele;
  5. mis iseloomustab OSKAMIST (oskuste mahtu ja kvaliteeti),
  6. mis iseloomustab ARUSAAMIST (tervikutunnetust, kausaalsete ja funktsionaalsete seoste hoomamise võimet, refleksioonivõimet jms);
  7. kuidas kujuneb teadmise, oskamise ja arusaamise ühtsus,
  8. millest sõltub õppetulemus (millist osa etendab spikerdamine, etteütlemine, valetamine-petmine jms) noorte inimeste MINA- teadvuse kujunemises;
  9. kuidas eri eas poisid ja tüdrukud tajuvad ennast (kas subjekti või manipuleerimise objektina);
  10. mis iseloomustab õppetulemust,
  11. kuidas (sh millistel eeldustel) saab õpet edasisidestada,
  12. kuidas (sh millistel eeldustel) saab õpet tagasisidestada,
  13. millest sõltub kasvatus,
  14. millest sõltub
    • tüdruku areng adekvaatseks, aktiivseks, arukaks, töökaks, kohuse- ja vastutustundlikuks,  hoolivaks, südamlikuks ja truuks  naiseks;
    • poisi areng adekvaatseks aktiivseks, arukaks, töökaks, kohuse- ja vastutustundlikuks, hoolivaks, südamlikuks ja truuks  meheks;
  15. milline on, kuidas ja millest sõltuvalt kujuneb lapse ( maal ja linnas elavate, eri eas, eri rahvusest, eri tervisliku seisundiga, eri majanduslikku ning sotsiaalsesse seisundisse kuuluvate poiste ja tütarlaste)
    • MINA- ja MEIE-teadvus,
    • kultuuri- ja ühiskonnateadvus,
    • soov olla terve, tark, ilus, puhas, julge, abivalmis, hooliv, hea, aus, õiglane…
    • refleksioonivõime (sh lapse adekvaatsus),
    • tähelepanuvõime,
    • orienteerumisvõime,
    • keskendumise ja süvenemise võime,
    • iseseisva mõtlemise võime,
    • koostöövõime (-valmidus),
    • loomevõime (-valmidus),
    • töövõime (-valmidus),
    • kohusetunne,
    • vastutustunne,
    • tasakaalukus,
    • südamlikkus,
    • truudus,
    • vaprus,
    • tahe,
    • huvi,
    • visadus,
    • vanemaaustus ja austus elu ees,

Mis puutub nn väärtuskasvatusse, siis võiksite senisest enam arvestada, et

  • väärtused toimivad mitte omaette, vaid koos normidega,
  • lisaks väärtustele ja normidele on inimestel ka müüdid ja tabudaated ja ideaalid, hoiakud, seadumused ja suhtumised…, st toimivad mitte väärtused, nagu jutustavad TÜ eetikakeskuse esindajad, vaid DISPOSITSIOONIDE SÜSTEEM,
  • toimivad INIMESED, kes on (võivad olla) nii eeskujuks kui ka hoiatuseks…,
  • toimib KESKKOND (loodus, ja tehiskeskkond, vaimne ja füüsiline keskkond, psüühiline, sotsiaalne, virtuaalne jm keskkond);
  • toimib TEGEVUSSÜSTEEM, milles inimesed on kohustatud käituma etteantud algoritmi järgi;
  • toimib asjaolu, et õppe- ja kasvatussüsteemis tegutsejatel ei ole enamasti õigust otsustada, mida teha ja kuidas teha ning seetõttu ei saa neilt nõuda ka vastutst selle tegevuse tagajärgede eest.

Arutluste objektiks saavad olla  PROBLEEMID.

Küsitlused ja  kirjeldused ei ole uuringud. Kirjeldused eelnevad uuringule ja on vajalikud probleemide sõnastamiseks. Uurind algab siis, mil asutakse avastama probleemina tunnetatud  vastuolude kujunemise (püsimise, süvenemise, laienemise) põhjuseid (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteemi).  Kui see õnnestub, avaneb võimalus hakata arutama meetmete üle, mida oleks võimalik ja vaja võtta vägivalla vähendamiseks ning mida (milline olukord, olud ja situatsioon) oleks vaja saavutada lähemas ja kaugemas tulevikus. Seejärel tuleks täpsustada, kes peaks selleks mida tegema, kes, kus ja kuidas vastutama nii eelseisva tegevuse kui ka selleks tegevuseks vajalike eelduste loomise ja selle tegevusega kaasnevate tulemuste-tagajärgede eest. Kokku tuleb leppida ka tähtaegades ja aruandluse vormis.

Justiisministeerium saaks kõigile osalejatele õigeaegselt välja saata selle analüütilise töö tulemused, mis on tehtud seniste olude ning praeguseks kujunenud olukorra ja situatsiooni kohta (so, mitte mingite küsitlustega kogutud arvamusi, vaid vastavate teooriate raames üldistatud teadmisi selle kohta, mis on praegu HÄSTI ja mida oleks vaja hoida-tugevdada, mis on HALVASTI ja mida oleks vaja ette võtta ebaahuldava olukorra (olude, situatsiooni) PÕHJUSTE kõrvaldamiseks, mis PUUDUB ja tuleks kiiremas korras LISADA (kes, milliseks tähtajaks, kelle rahastusega… tegema) ning millest oleks vaja kiiremas korras VABANEDA).

Poöe kahtlust, et kõne all on väga ulatuslik ja kogu Eesti elu-olu tugevalt mõjutav programm. Justiitsministeerium saab olla selle programmi looja ja koordinaator (süsteemikujundav kese), aga  selle programmi õnnestumisse peaksid panustama kõik ametkonnad, maakonnad ja KOV-d, kõik perekonnad.

1031 sõna
1866 vaatamist
Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik. Ülo on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. If you liked this post, check out Ülo Vooglaid: Laps ja maailm