Ülikooli maine ja väärtus

Tartu Ülikooli pressiteade (04.07.2012): Tartu ülikool on kindlustanud oma positsiooni Eesti mainekaima ülikoolina. ..

Tartu Ülikooli peahoone, 1821
Tartu Ülikooli pressiteade:

Neljandat aastat järjest läbi viidud TNS Emori ülikoolide maineuuring kinnitas, et arvestava edumaaga on Eesti mainekaim kõrgkool jätkuvalt Tartu ülikool. Esimesena nimetas just Tartu ülikooli 58% vastanuist, mis on läbi aastate kõrgeim tulemus.

Tartu ülikool ei ole mitte ainult kõige mainekam, vaid on oma positsiooni kõige enam kindlustanud ülikool, kuna iga aastaga on kasvanud vastajate osakaal, kes valivad TÜ mainekaimaks ülikooliks esimeses järjekorras. Lisades sinna juurde ka Tartu ülikooli teise eelistusena maininud vastajad, peab ligi kolmveerand (ehk 74%) Eesti elanikest Tartu ülikooli kõige parema mainega kõrgkooliks Eestis.

Detailses maineprofiilis valiti Tartu ülikooli kohta esmalt välja omadussõnad akadeemiline, rahvusvaheline ja traditsiooniline, millele kõikide hinnangute kokkuvõttes lisandusid veel kõrgetasemeline ja prestiižne. „Usun, et maineuuringu head tulemused toetavad igati tublide ja motiveeritud sisseastujate otsust jätkata oma õpinguid just Tartu ülikoolis,“ kommenteeris uuringu tulemusi TÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Jaan Rosental. Lisaks ülikoolide mainepositsioonidele kaardistati uuringu käigus ka kõrghariduse erialade ja õppesuundade üldist mainet elanikkonna hulgas. Küsimus oli vormistatud soovitusena tuttavale, kes plaanib edasi õppima minna. Sarnaselt eelmise aasta uuringule juhivad õppesuundade pingerida arvutiteadused, meditsiin, tehnikaalad, ärindus ja haldus ning õigusteadus.

Uuring viidi läbi 15–74-aastaste elanike seas käesoleva aasta 22. maist 13. juunini. Uuringus osales 1008 inimest ja uuringut korraldati neljandat aastat järjest.

Anneli Miljan, Tartu Ülikooli pressiesindaja

Tartu Ülikooli pressiteates seisab, et sel aastal selgitati Emori abil juba neljandat korda, milline on Eesti kõrgkoolide maine. (vt allpool) Selgus, et 58% küsitletutest märkis esimesena TÜ-d. Sellest on tuletatud järeldus, et TÜ on Eesti parim (loe: väga hea) ülikool. Uudis on sõnastatud nii, et lugeja peaks saama aru ja võtma teadmiseks, et tegemist on teaduslikult kindlaks tehtud faktiga.

Tõdeme, et PR kampaania TÜ maine parandamiseks on olnud märgatav. Paraku pole olnud ühtki uuringut TÜ

  • kui teadusasutuse,
  • kui õppeasutuse,
  • kui haritlaskonna kasvukeskkonna,
  • kui Eesti haridussüsteemi “lipulaeva” (NB! RAHVUSÜLIKOOLI),
  • kui kultuurikeskuse,
  • kui organisatsiooni ja institutsiooni kohta.

Tartu Ülikoolis on kindlasti inimesi, kes teavad, et KÜSITLUSTEGA on võimalik koguda arvamusi. Arvamused, olenemata sellest, kui palju neid on, jäävad ikka arvamuseks. Mõnikord õnnestub küsitlustega kogutud arvamuste alusel teha mingeid järeldusi VASTAJATE kohta. Ei muud!

Küllap tuleb edaspidi kasuks, kui nüüd teadvustada, et

  • esiteks, uuringut ei olnud. (Küsitlus on meetod uuringus vajalike andmete kogumiseks.),
  • teiseks, küsitluse tulemustest on tehtud meelevaldsed järeldused,
  • kolmandaks, neid järeldusi on üritatud kasutada selleks, et juhtida üldsuse tähelepanu tegeliku olukorra tõsidusest kõrvale…

Ülikool on teadusasutus, kus toimub ka õpe.

Kirjutage, palun, milliste kriteeriumite (süsteemi!) alusel oleks vaja hinnata ja milliste kriteeriumite alusel TÜs tegelikult hinnatakse

  • teaduslikku uuringut (protsessi),
  • teadusliku uuringu tulemust (uurimust),
  • teadusliku uurimise asutust (instituuti, laborit vms),
  • teadlast
  • ülikooli kui organisatsiooni ja kui institutsiooni?

Kirjutage, palun, milliste kriteeriumite (süsteemi) alusel oleks vaja hinnata ülikoolis toimuvat õpet, õppesisu, õppekorraldust, õppemetoodikat jm ülikooliõppes olulist ning ning milliste kriteeriumite alusel TÜ-s tegelikult hinnatakse õppet kui protsessi, õppe tegureid ja õppe tulemust. (Kui selline tekst on juba olemas, siis olge lii lahke ja aidake üldsust selle leidmiseks.)

Kas TÜ-s on kujutlus, mil määral vastavad TÜs asjatundjana diplomeeritud isikud Eestis juba kujunenud ja kujunevale VAJADUSELE? Loomulikult on vaja sellele küsimusele vastamiseks tunda eri eluvaldkondades kujunenud ja kujunevaid vajadusi. Oleksin väga tänulik, kui te saadaksite viited nende tekstide (mudelite) leidmiseks, mis on TÜs loodud ja kasutuses. Kuidas on õpe TÜs edasi- ja tagasisidestatud?

Küsin, kas TÜs (või mõnes teises Eesti ülikoolis) tegelikult tuntakse seda vajadust, mille rahuldamine peaks olema ülikooli kohus ja ka prerogatiiv?

Täpsustan, mil määral vastab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe läbinud isikute

  • ERIALANE,
  • KUTSEALANE,
  • AMETIALANE,
  • TÖÖALANE,
  • LOOMEALANE,
  • TUNNETUSALANE,
  • KAITSEALANE,
  • ELUALANE ja
  • ÜLDHARIDUSLIK ettevalmistus
    • Eesti ühiskonnas ja kultuuris kujunenud vajadustele;
    • üliõpilaste ja nende perekondade ootustele;
    • tööandjate põhjendatud nõudmistele;
    • rahvusvahelistele arusaamadele (nn standarditele);
    • kultuuristereotüüpidele;
    • ideaalile;
    • lähemas ja kaugemas tulevikus tõenäoliselt kujunevatele vajadustele?

Rääkida-kirjutada-arutleda… saame diferentseeritult, aga PRAKTIKAS toimib isiksus kui enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKT. Mille eest (kelle ees, kuidas, millal, millega…) ülikoolide juhtkond tegelikult VASTUTAB oma tegevuse ja tulemuste-tagajärgede eest?

Muidugi võib küsida,

  • kas Eesti teistes ülikoolides või kõrgkoolides (mida ikka veel “rakenduslikeks” kutsutakse) on olukord parem ja
  • kas PR tegevuses võib üldsust eksitada?

Austuse ja siira lootusega, et vääratuste põhjustest õnnestub vabaneda.

695 sõna
2463 vaatamist
Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik. Ülo on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. If you liked this post, check out Haridus ja elu