Mida tähendab, et igal kodanikul on õigus haridusele?

„Palju kära ei millestki“ oleks paras öelda, aga ei saa, sest parima võimaliku teona mõeldud plaan rajada veel üks väga hea kool, on nurjumisohus. Ühtede arguse ja teiste kiusu tõttu on pill juba lõhki minemas.

Vaata edasi

Juhan Kivirähk olevat kirjutanud, et demokraatia ei tähenda mitte võimu koondumist väikese arvu erakondade kätte ning kodanike rolli piirdumist vaid valimisel osalemisega, vaid üldise hüve väljaselgitamist ja selle realiseerimist. Vaata edasi

Loodetavasti olete märganud, et Eestis peetakse juba ammu arvamusi teadmisteks ning kellelgi pole vaja muretseda andmete, hinnangute ja järelduste usaldatavuse pärast. Otsused on meelevaldsed ja süsteemitud. Riigi juhtkond (teadusorganisatsioonide vaikival nõusolekul) lihtviisil ignoreerib Eesti kui probleemi käsitamist ning ka Eesti eri valdkondades ja piirkondades kujunenud probleeme, rääkimata probleemide põhjuste tuvastamise ja avalikustamise vajadusest.

Vaata edasi

Arengu eeldused

Vaata, millise nurga alt tahad, ikka paistab, et inimene võib saada targemaks, võimekamaks ja tublimaks muuski mõttes mitmel teel. Õppimise osa on suhteliselt väike.

Vaata edasi

Ülikooli maine ja väärtus

Tartu Ülikooli pressiteade (04.07.2012): Tartu ülikool on kindlustanud oma positsiooni Eesti mainekaima ülikoolina. ..

Vaata edasi

Hämamine on kuritegu

Inimõiguste hulgas ei ole õigust olla informeeritud. Küllap on seda õigust peetud enesestmõistetavaks.

Vaata edasi

Kui keegi võtab vevaks  süveneda,  peaks ta kohe märkama, et töösfääri puudutavad käsitused on lausa primitiivsed: süsteemitud ja madala komplekssusastmega. Sellised  käsitused rahuldavate hulka ei kuulu.

Vaata edasi

Avalik kiri Tallinna Tehnikaülikooli rektorile

Praktika koos uuringutega ja uuringud koos koolitusega

Enamasti arvatakse, et ma hakkasin tegelema täiskasvanute õppe- ja haridusprobleemidega pärast  Tartu (Riikliku) Ülikooli sotsioloogialabori likvideerimist, kui kõik seal töötanud inimesed laiali paisati ja kui mina sattusin praeguse Mainori, tollase Töö ja Juhtimise Teadusliku Uurimise Keskuse koosseisu, spetsialisti ametikohale.

Vaata edasi

Pederastid on jäämäe väike osa

Tänapäeva nn globaliseeruvas maailmas püüavad mingid inimgrupid end üha enam maksma panna (teisi alistuma sundida) mitte relvadega, vaid ideoloogiaga, tarbimis- ja meelelahutushullusega.

Vaata edasi

Ülikoolis pidanuks juba ammu häirekella lööma

Ülikooli juhtkond on aastaid ignoreerinud tegelikkust ega ole olnud võimeline adekvaatselt hindama juba kujunenud või kujunevaid vajadusi ja võimalusi ning käituma kooskõlas rahvuslike huvidega.

Vaata edasi

Järelmõtteid tuleviku tarbeks

Presidendi kärajad “EESTI 100”. Kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas. Erinevalt eelmistest kärajatest seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestmajäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti peale ei lähe.

Vaata edasi

Postimees, täpsemalt Risto Berendson, küsis mitmelt praeguselt ja endiselt ettevõtjalt ning majanduseksperdilt, millised peaksid olema valitsuse sammud elavdamaks kiratsevat Eesti majandust. Oma arvamuse esitasid Jüri Käo, Kersti Kaljulaid, Indrek Neivelt, Olari Taal, Raivo Vare ja Juhan Parts. Kõigil neil on üksjagu kogemusi nö majandussfääris (rahade pööritamises ja raha teenimises), ent ühelgi neist ei ole ettevalmistust inimese, mitmesuguste inimkoosluste ega ka ühiskonna- ja kultuuriseoste nägemiseks ja arvestamiseks. Märgata ei ole olnud ka nende soovi teenida raha asemel oma rahvast.

Vaata edasi

Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) korraldusel toimus 06.09.2008 TA saalis avalik ümarlaud “Eesti noored Euroopa teadmistepõhises ühiskonnas”. Järgnev ei ole mingi uuringu tulemus ega ümarlauas aetud jutu konspekt, ehkki mõningaid allpool puudutatud detaile ümarlauas mainiti.

Vaata edasi

Eliitülikool – eliidile või rahvale?

Turumajanduse tingimustes muutusid ka ülikoolid kommertsasutusteks, kus domineerib argumendina raha, mitte haridus ja aated, anne, töökus ja arukus.

Vaata edasi

Lugeja küsib: “MIS ON PROPAGANDA?” ja kutsub vastuse üle kaasa mõtlema.

Vaata edasi

See kirjutis on vastukaja: 17. juulil Postimehes ilmunud Vahur Kooritsa artiklile «Õpetajate hinnangul käib laste lugemis- ja kirjutamisoskus alla».

Vaata edasi

Perverssust ei maksa nimetada hellitavalt millekski muuks. Hunt on hunt, mitte “võsavillem”. Lits on lits, pederast on pederast ja varas on varas, mitte pikanäpumees.

Vaata edasi

Eesti meedias on kirjutatud ja räägitud noorte ettevõtlusest, tööhõive suurendamisest ja tööpuuduse vähendamisest. Ometi tundub, et ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer haugub niisama, sest olukorra põhjused on ikka veel kõne alt väljas. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et haukujatel pole ei hambaid ega julgust midagi sellist ette võtta, mida nö “otsustajad” peaksid arvestama.

Vaata edasi

Meil puudub veel võimuteooria. Sõnastamata on võimule tuleku, võimul olemise ja võimult taandumise metodoloogilised lähtekohad. Korrastamata on võimu hoidmise ja kasutamise meetodid.

Vaata edasi

Page 2 of 3